IRONMAN, Tallinn 2022
Ironman Tallinn 2022 it is....
Nagu lubatud sai, siis kirjutan mõne sõnaga teekonnast ja sellest ägedast pidupäevast Ironman-i vaibani.
Unistus mis on minus olnud juba 20+aastat, läbida täispikk triatloni distants. Veel 3a tagasi, kui läbisin enda esimese poolpika triatloni Otepääl tundus see võimatu, sest sisuliselt oli juba see distants minu jaoks täielik piin. OK, ettevalmistust seal pm-lt ei olnud.
Jaanuar 2022. Polnud ma 4 kuud trenni teinud- tööl megakiire, toitumine sisuliselt null, ning õhtud kodus ja kõik.
Kuu keskel oli nii raske olla, et vihastasin enda peale ning läksin basseini trenni/ujuma, et hakata vaikselt liigutama, joosta ei saanud, sest kaal oli 99kg ja ennast teades, siis peale 7-8km sellises seisus jooksu olen oma seljaga pärast kaks päeva voodis. Saabus veebruar ja põmm Covid mulle ja Triinu'le. Triinu oli selleks hetkeks lõpurase, ehk et 10 päeva prst oli tähtaeg. Tagantjärgi saan öelda, et pinget oli õhus tunduvalt rohkem kui Ironmani stardis :)
Õnneks kõik läks ilusti, 17.02.22 saime oma läbipõdemise tõendid kätte, 18.02.22. Läks Triinu Tartusse haiglasse sisse ja 20.02.22. Saabus meie kaua oodatud Loree. Sellest päevast muutus kõik iseenesest. Asjad hakkasid laabuma õiges suunas.
Tuli Märts ilmad olid ilusad ja sain tütrega hakata jalutamas käima, mis sujuvalt läksid üle 5+5 jooks matkaks, uus ratas saabus ja Zwift sai hoo sisse, nii see pall veerema hakkas. Aprillis soliidne kevadlaager Hispaanias enda ja Eriku perega ning üldine konditsioon hakkas looma, et teha Ironman Tallinn 70.3 distants.
Ratta seisund oli maikuuks normaalne aga ujumine ja jooks alla igasuguse arvestuse, siis saigi instagram lahti võetud ja Margusele kiri teele (Ratas on mul OK, ujumine on suva, jooks on õudne- aga tahan teha 5 tunniga) , et olen kirjas poolikul Tallinna IM-l. Selleks ajaks oli 9 nädalat stardini. Maku viisakalt vastas, et pane kirja oma vigastused asjad jne, vaatame mis teha annab :) Panin kirja teele. Järgmine päev helistasin üle, küsimusega- kas said kätte, vastus ja jaaaa.... sellele järgnes. nädal aega vaikust, pm-lt lõin käega, et suva pusin ise. Ja siis järgmine päev, põmm kava postkastis ja ülejärgmine päev statal koos lõike tegemas :) see oli pigem meeldiv aga valus. Nii me toimetasime ja siis 3 nädalat enne Ironman Tallinna nädalavahtust, kõne Makule, kuule, seis on nii hea, et sellist pole mul varem olnud, lapsest saati on soov täispikk ära teha, regan end ümber, mis arvad? Sina otsustad! Vastus selline- ujumises ajalimiiti tuled raudselt, rattaga Sa sõita jaksad, pikad lõigud oled ära jooksnud- maratoni läbid ka ära, kui Sa praegu peas oled valmis täispikka läbima, siis teed ilusti ära. Kõne lõppedes kirjutasin korraldajatele- kas saab ümber muuta? Kõik acceptid olemas ja nüüd trenni, motivatsioonis küsimust polnud, seda oli kõvasti.
06.08.2022.
- Ujumine 3.8km Harku järves, küsimärke rohkem kui rubla eest, sest 2 nädalat tagasi oli seal Olümpiadistantsi võistlused, kus ujumine oli minu jaoks rohkem kui õudne.
Ma polnud elus varem 3.8 km ujunud, kuid peas teadsin, et ajalimiiti tulen sellel distantsil ilusti. enda jaoks min.eesmärk 1h40min kõik mis alla 1h30min on rohkem kui super. Juba teise poi juures sain hea tunde ja rütmi sisse ning nii lõpuni välja, tasuks 1h 23min. Tunne oli mega ja pidupäev kestis..... vahetusala ujumisasjad seljast, ratta asjad pähe ja jalga, siis istusin maha, hakkasin Proua tehtud võikut fooliumi seest lahti voltima (krdi palju fooliumit oli, 20-30 sekki läks raudselt sinna :) ) aga mõned ampsud sealt, siis ratta selga ja teele.
Kindlasti minu kõige parem ujumine siiamaani kõigist startidest.
- Ratas 180km. Min. eesmärk 5h 15min ja kõik mis alla 5h on ideaalne. Rattaga hakkasin minema, alguses rahulikult, otsisin rütmi, head pulssi jne. Jõudsin esimese ringi tabasallu 15km stardist, põmm taevaluugid avanesid järgmiseks 3ks tunniks. Siis ütlesin endale mõttes, et naudi nüüd, selline peabki Ironmani võistlus olema, niimoodi ma vurasin siis. Plaan oli hoida 200-220w keskmist, et vastutuule lõigud lasen mõnusalt 250-260ga ja allatuult las ratas tassib mind ja hoian seal 170-180w. Ja juba tuligi teiseringi lõpp, Laagrist läbi ja seal nad olidki MINU INIMESED... see oli midagi mida ma pole kogenud/tundnud ühelgi spordivõistlusel, hoidsin fookust, aga pisarad tulid ja tulid... emotsioon oli laes kananahk peal, lihtsalt võimas! Edasi Harku mäest alla ja siis käigud vasakule, kerin rahulikult finishisse, et jooksus jalad ilusti käima saaks. Vahetusala nr 2. kell kinni aeg 5h 1min, keskmine kiirus 35,7km/h keskmised 214w lõpuks, kuni Harkuni oli 220w, kõik nagu plaanitud ja tunne suht OK. Ilmselt tegin vea, et panin sokid rattaks, sest jala labad olid läbi külmunud. Aga peas oli, et suva vahetame sokid ära, ja paneme jooksu asjad selge ja lähme jooksma siis..... :)
- Jooks 42.2km sisimas lootsin 4h-ga ikka ära tulla.... aga täna polnud see päev, ju pidi nii minema, sain joosta järjest vast 15km siis oli kõik. Esimest korda sinisesse tuppa ja sealt edasi läks jooks-kõnd vahelduva eduga, teise ringi lõpus vaatasin kella 2h täpselt, aga teadsin, et jooksumeest täna enam minus ei ole. Uus otsus endaga, et lähen ja naudin kasvõi kõndides kogu ülejäänud distantsi, sest nagu triatlonis öeldakse: "Võistlused on PIDUPÄEVAD ja pidupäeval ei katkestata." Toimetasin rahulikult edasi- vahel jooksu, vahel kõndi, sest sisikond ei lasknud pingutada, fragma krambid vms jne. Ju terve päev geelide ja muude asjade peal pole ikka minu jaoks :)
Ja siis lõpuks see vaip + minu inimesed, kes terve päeva jooksurajal mulle olemas olid, see tunne oli vägev, lihtsalt VÄGEV!!!!
-Kõik kokku oli min.eesmärk alla 12h tulla, kõik mis alla 11h oleks olnud super, aga tuli selliselt. Olen mega-mega rahul tehtud otsustega ettevalmistumisel ja võistluse ajal.
11h15min ja 15sek-i on tõsiasi. VÄGEV!!!
See kõik ei oleks üldse nii magus kui mul poleks nii toetavat perekonda. Triinu, Sa oled lihtsalt vapustav abikaasa- kõik see aeg... need varustuse soovid jne. Loree, Sa veel ei oska lugeda, aga ühel päeval oskad, siis saad lugeda, kui tubli Sa sel päeval olid ja kõik teised… esivanemad, õde, ämm, tütar, hõimlased, sugulased, sõbrad -tuttavad, kes kohapeal, kes äpis- seda toetust oli tunda.
Kogu selle teekonna juures mängib erilist rolli see, et mul on aastaid olnud au kuuluda Maarjamaa parimasse triatloniklubisse- Tripassion Triatloniklubi. Teiega on võimalik mägesid liigutada. Tänan - Priit, Vidrik ja Relika ärge laske hoogu maha.
#IRONMAN_TALLINN #ironman_estonia #tripassion #mypassion #triatlonTänan #teamOrlovski - Triinu, Loree, Maire, Heiki, Liisi, Ats, Joanna, Kristo, Emma, Kaja, Saskia, Mariken, Maarika, Kristi.
1 vastus
Lisa kommentaar